Nädala artikkel
|
|
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul.
Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.
Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg).
Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2.
Mass on 3,303×1023 kg (5,527% Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Loe edasi ... • Arhiiv
|
Nädala pilt
|
|
Jaan Künnap (sündinud 9. veebruaril 1948 Kõuel) on eesti fotograaf, alpinist ja treener.
Künnap on tõusnud 13 korda üle 7000 meetri kõrgustele mägedele ja 8000 meetri kõrgusele Cho Oyu'l.
Tema foto "Tõus" oli eksponeeritud Barcelona olümpia kultuuriprogrammis.
Pilt: Jaan Künnap
Vaata ka: Nädala piltide arhiiv
|
Kas teadsid, et ...
|
- ... köislaava on pahoehoe, mida iseloomustab tugevasti kurrutatud laavavoolu pind. Köislaava tekib, sest laavavool jahtub pealt kiiremini, mistõttu tekib koorik, mis sisemuses oleva vedela laava edasiliikumise tõttu lükatakse kurdu. Kurdude purunedes saab köislaavast aa-laava.
- ... piinlikkus erineb häbist selle poolest, et erinevalt piinlikkusest ei ole häbi otseselt seotud teiste inimestega ning eeldab süütunnet.
- ... Vohilaid on suurim laiu-nimeline saar Eesti vetes.
- ... Siioni prioraat on väidetav tuhande aasta vanune salaühing, mis mängib rolli mitmes vandenõuteoorias ja mida Dan Browni hittraamatus "Da Vinci kood" nimetatakse tegelikuks müstiliseks religiooniks.
|
|
Vikipeedia tutvustus
|
|
|
Vikipeedia kasutusjuhend
|
Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele viidale klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui panete teatud sõna topeltnurksulgudesse [[ ]], loote lingi vastavale (potentsiaalsele) artiklile.
Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele kasutades "redigeeri"-linki lehe päises.
Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.
|
Vikipeedia sõsarprojektid
|
|
|
|